Palusime ühel noorel naisel enda jaoks lahti mõtestada, miks ta maski kannab ja see on tema vastus:

Peale seda, kui maskide kandmine rangelt soovituslikuks sai, olin üks esimestest, kes endale kodus põlve otsas ise maski meisterdas, kui need poodides otsa said. Mul ei tekkinud kordagi pähe mõtet, et mul ei tuleks seda avalikkuses kanda. Jah, pidev näo katmine on tüütu ja võib vahel lausa hingetuks võtta, kuid see annab meile kõigile võimaluse ka viiruse ajastul ühiskonnana toimida.

Milleks mulle mask?

Enda puhul ei kannagi ma maski niivõrd enesekaitseks kui teiste kaitseks. Leviv viirus on kahepalgeline ja võib levida ka sümptomiteta seega ei tea ilma testimata kunagi täiesti kindlalt, kas olen sellest nakkusest prii või mitte. Ma ei taha enda südamele kellegi nakatamist, eriti kui nad peaksid selle haiguse raskesti läbi põdema või hullemal juhul selle tõttu siit ilmast lahkuma. Praegu tundub mulle, et koroonasse nakatumine on kui vene rulett ning sa ei tea kunagi, kas pääsed vaid väikese köhaga või muutub su elu igaveseks. 

Kaugetest muredest on saanud normaalsus

Kui pikemat aega ei teadnud ma oma ringkondades kedagi, kes oleks selle uue viiruse läbi põdenud ja nõnda oli raske mõista, mis see endaga kaasa toob, siis praeguseks on olukord muutunud. Koroonahaigeid ja selle läbi põdejaid leidub nii oma suguvõsas kui ka lähiringkonnas ning mõni neist on pidanud ka haiglast abi leidma. Sõbranna põeb praegu seda eriti raskelt läbi. Ta on kaotanud nii lõhna- kui ka maitsetaju ja piinleb kodus lihasvaludes, kuigi ise on muidu noor ja terve inimene. Kuidas siis veel võivad kannatada inimesed, kelle tervis juba enne nakatumist väga tugev ei ole?

Minu panus ühiskonda

Nii annan ma endast kõik, et seda haigust ise ei püüaks ega teistele edasi ei annaks. Mask on mul alati kaasas ja see annab mulle vähemalt teadmise, et olen vähemalt üritanud selle kohutava haiguse levikut piirata. Eestis on nakatunute numbrid kõrged ja usun, et selle põhjuseks on asjaolu, et nii paljud meist ei võta enam või pole kunagi seda olukorda piisavalt tõsiselt võtnud.

Ära ole hoolimatu! 

Ka vanasõna ütleb “Parem karta kui kahetseda”. Mina küll ei suudaks elada mõttega, et minu põikpäisuse tõttu võis keegi raskelt haigestuda. Maskikandmine on põhjusega meie ühiskonna uueks normaalsuseks, mis minu meelest ei peaks enam kellelgi kahetisi mõtteid tekitama. Kui sul on võimalus head teha ja lihtsa meetodiga teisi kaitsta, siis miks sa ei peaks tahtma seda teha?